Radiobioloogia ja kiirguskaitse
kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite,
epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine
ebakindel.
Teatakse, mis juhtub suurte kiirgusdooside puhul, kuid palju raskem on
ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid, mida
saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose.
Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet.
Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500
vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada.
Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt.
Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades
meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna
kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga.
Mis mõjutab veel doosi?
annaabi.ee 
