Vesi inimorganismis. Vee funktsioonid inimorganismis. Lily Leppik, Polina Hanenko, Ilona Kuusalu, Aljona Karavantseva. Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub ...
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude j...
Teaduslik uurimismeetod: Kas banaanide küpsusaste mõjutab vähki tekitavate rakkude vastu võitlemist inimorganismis? Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad
............................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss.........................................................................................................................3 Miks eelistada aluselist vett?..................................................................................................................3 Kuidas aluseline vesi toimib?...............................................
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke. Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon. Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. 2. Struktuurne funktsioon. Toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. 3. Katalüütiline funktsioon. Elusorganismides toimb samaaegselt tuhandeid erinevaid keemilisi reaktsioone. Need reaktsioonid toimuvad väga kiiresti sest nende kulgemist kiirendavad katalüsaatorid. 4. Transportfunktsioon
Väävel inimorganismis Koostaja: Elerin Luuk 11.klass Mis asi on väävel? Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlit tähistatakse tähisega S Väävel kuulub kõhunäärme hormoonide hulka Milleks on inimorganismis vaja väävlit? Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest
Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis
A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka mõjutab A-vitamiin platsenta ja seisundeid. antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine
Reserv(varu)materjal – Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos – taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud reserviks organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks
Valkude roll inimorganismi talitlusel ja ehitusel Valgud koosnevad aminohapetest ning jagunevad lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Need on elusorganismides üks keerulisemaid ja tähtsamaid orgaanilisi ühendeid. Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad:
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda? sulamistemp, värvus, dipoolmoment · Millistesse kolme suuremasse rühma jaotatakse organismis leiduvad keemilised elemendid? Makroelemendid, Mesoelemendid, Mikroelemendid. · Nimeta 5 makroelementi. C, H, O, N, P,S · Nimeta 5 mesoelementi. Na, Cl, K, Mg, Ca · Nimeta 5 mikroelementi. Fe, As, Br, Sn, Si · Milline roll on erinevatel makroelementidel inimorganismis? (iga elemendi kohta kaks näidet) C · C - biomolekulide koostises, hingamise lõpp-produkt · H - biomolekulide koostises, vee koostises · O - vee koostises, kindlustab hingamise · N - Amonohapete ja nukleiinhapete koostises · P - rakumembraani koostises, nukleiinhapete koostises · S - aminohapetes ja vitamiinides · Nimeta vee neli suuremat rolli inimorganismis. Hoiab ära ülekuumenemise, ainete
Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2...5%) hapnikust läheb radikaalide tekkeks. · On vaja oksüdeerimisprotsessideks. · Inimorganismis on umber 43kg hapniku(70kg inimese kohta). · Kuuluvad biomolekulide ehitusse. Anorgaanilised ained · Peamiselt mineraalained, esinevad ioonidena.
vedelas olekus ehk õlina oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid Inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinevad samuti veres vabas vormis. Taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked (näiteks seapekk, piima ja muna lipiidid).
· 5. Ekspositsooni hindamine · 6. Riskide iseloomustamine Mis on ekspositsiooni hindamine? Kemikaaliga seotud riskid pääsevad mõjule ainult siis, kui toimub kokkupuude ainega (ekspositsioon) Ekspositsiooni hindamise eesmärgiks on võimaliku kokkupuute tõenäosuse ja ulatuse hindamine See on süstemaatiline analüüs: Erinevatest kokkupuute tüüpidest aine kogu elutsükli vältel Iga kokkupuute tüübiga tekkivad annused / kontsentratsioonid inimorganismis / keskkonnas Kokkupuute ulatuse toote kasutamisel määravad ära: Aine kogus tootes ja selle kasutamise aeg Aine võime tootest "välja lekkida" Keskkonna ekspositsioon Heide toodetest ja protsessidest kogu elutsükli vältel määrab ära aine võimaliku koguse keskkonna eri komponentides Sõltuvalt aine omadustest, sh vastupidavusest eri keskkonnas saab hinnata püsivust ja jaotust Biolagunevus, füüsikalis-keemilised reaktsioonid
(Nende elementide baasil formeeruvad biomolekulid) Põhibioelementide evolutsiooniline "eelistatus" biofunktsioonides tuleneb: · Annavad kergesti kovalentseid sidemeid välimise elektronkihi iseärasuste tõttu · Kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) tekkevõimalus on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · Nende baasil organismis moodustuvad vesilahustuvad anorgaanilised ühendid (CO2, NH3) on kergesti kasutatavad ja väljutatavad SÜSINIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 15 kg süsinikku: (ca 18% kaaluliselt) Keemilised omadused: · Süsiniku aatom võib anda 4 kovalentset sidet kas süsiniku või teiste elementide aatomitega, näit. etaan: · Süsiniku aatom moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid, näit.: eteen, etüün H H H--C=C--H H--C=C--H HCC
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3)
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine.
Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17
Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Tsink inimorganismis: Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks. Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide
Nii saab esile kutsuda sademeid, näiteks metsatulekahjude korral. Mõnel pool on seda kasutatud ka selleks, et vihm enne maha sajaks, kui see jõuab mittesoovitud piirkonda või üritusele, näiteks parade segama. Astaat · Kasutatakse tuumareaktorites. 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismides ehk BIOTOIME Fluor Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 22,4g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed.
(leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis Trans-rasvhapped – liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, Nende söömine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, vähesel määral leidub ka loomulikult lihas ja piimas, Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans- rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel
........................................................................................8 3.1.1. Fibrillaarsed valgud........................................................................................... 8 3.1.2. Globulaarsed valgud.......................................................................................... 9 3.2. Liitvalgud..................................................................................................................9 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS.................................................. 11 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 16 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................17 SUMMARY.......................................................................................................................18 2
nC6H12O6 (C6H10O5)n + nH2O 11) Võrrelda tärklise ja tselluloosi struktuuri ja omadusi. Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%. Tärklis - hüdrolüüsub inimorganismis, sest meil on selleks vajalikud ensüümid. Mõlemal, nii tselluloosil kui tärklisel on sama koostis, kuid erinev struktuur. Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu. Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis. 12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem, 1 sruktuurvalem.
See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Ülioluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks
veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Keemistemperatuur on -33.6°C Sulamistemperatuur -101°C Kloor looduses Looduses ei esine kloor kunagi lihtainena, vaid ühenditena. Kõige enam esineb kloori looduses keedusoolana. Lahustunud olekus leidub kloori nii mineraaljärvedes, soolaallikates kui ka soolajõgedes. Kloor organismis Kloor kui lihtaine on mürgine, samuti on paljud klooriühendid mürgised. Väga väikesel määral sisaldub kloori ka inimorganismis, umbes 0,25%. Kui Cl2 kontsentratsioon õhus ületab 0,1 mg/l piiri, siis muutub see eluohtlikuks. Kasutamine Meditsiinis Palju kasutatakse kloori kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes.
· Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama
Tuulerõuged Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. Riskigrupid: väikelapsed (0-2 a) lapsed (3-7 a) mõnikord esineb ka vanematel inimestel Sümptomid: kiiresti purunevad villid valulikkus söömisel palavik kuni 38 °C ei taha süüa Tuulerõugete puhul on suu enamasti haaratud. Villikesed lõhkevad väga ruttu ja näha on ainult erosioone asümptomaatilised.
kokkuhoidlikkuse mõistes ning kergema massiga. · Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina · Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad · Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihaste vananemise eest. -5- Tsink inimorganismis Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks. Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab
oksüdeerimisel retineenhape jne. A-VITAMIINI FARMAKOKINEETIKA Loomsetest allikatest saab inimorganism A-vitamiini retinooli näol. Samas on organism võimeline ka looduslikest saadustest sünteesima A-vitamiini. Näiteks porgand sisaldab palju A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni, tänu millele saab inimorganism muuta selle A- vitamiiniks. Kõik karotenoidid (alfa, beeta ning gammakaroteenid) on vitamiin A eelühendid, millest inimorganismis saab ühel hetkel A-vitamiin. Beeta-karoteen on umbes kuus korda vähem efektiivsem kui A-vitamiin. Karotenoidide konvensioon vitamiin A-ks ja selle imendumine võtab aega kuskil 6-7 tundi. Karotenoidide konverteerimine vitamiin A-ks on häirunud diabeedi ja hüpotüreodismi puhul. Karotenoidid 30-60% imenduvad sapphapete konjugaatidena peensoole ülaosas ja neid lõhustab limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaas, kus beeta-karoteenist tekib 2 retinoolimolekuli, alfa- ja gamma karoteen
domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006) Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav. Just lämmastikubilansi uuringud ongi valguvajaduse määramise aluseks. (Otsus, 2006)4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. (Viik, 2004) Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid
Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avalduvad erinevalt. Tänan kuulamast!
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites!
potentsiaalseks reserviks organismis. Milline süsivesik on organismi jaoks keskne? Glükoos. Mitu protsenti energiat ööpäevas vajab inimorganism? 10-15 %. Kas väide, et kõik süsivesikud võib nimetada ka suhkruks ... on vale. Milles seisneb lipiidide tähtsus organismis? Lipiidid tagavad pikaajalist energia vajadust organismis. Millised biomolekulid tagavad inimorganismis ... Valgud. ... Kaltsiferool (Vitamiin D) Millist vitamiini vajavad suitsetajad? C vitamiini. Ööpäevane veevajadus täiskasvanule on 30 ml/kg.
Aedvili Muna Puuvili Piim Toitained Makrotoitained: Mikrotoitained: Vesi Vitamiinid Süsivesikud Mineraalid Rasvad Valgud Toidu energeetiline väärtus ehk kalorisus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise muutumatuks. Vitamiinid: · Vitamiine saadakse peamiselt toidust. · Vitamiinid osalevad koos ensüümidega ainevahetuses. Millest sõltub ainevahetus? · Kehamassist-mid väiksem seda kiirem · Vanus-mida noorem, seda kiirem · Keha temp.-mida madalam, seda aeglasem
Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet o Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad o Üksik-, kaksik – ja kolmiksidemed VESINIK Kõige levinum element universumis Moodustub ühe sideme Kõige lihtsama ehitusega Inimorganismis: o 7kg o Kaaluliselt 10% o Vesiniksidemed biomolekulis o Iga süsiniku küljes on vesinik HAPNIK Toodavad taimed
· Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid · vitamiinid on orgaanilised ühendid mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks Millest sõltub aine vahetuse kiirus? · kehamassist, mida väiksem on tema kehamass seda intensiivsem on tema ainevahetus · vanus, noorte ainevahetus on alati kiirem, kui vanade oma · keha temperatuur, mida madalam see on seda aeglasem on ainevahetus · toitainete hulk, mida mitmekülgsem seda parem
Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toidu ja veega, samuti ümbritsevast õhust. Elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes, puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Mineraalainete omastatavust võivad takistada: · liigne kohvijoomine, · alkoholi tarbimine, · suitsetamine, · mõned ravimid, · mõned antibeebipillid, · osades toitudes, nt. rabarberis ja spinatis leiduvad teatud ained. Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad
DVITAMIIN Kristjan Jostov KBp12 Mis asi on DVitamiin Vitamiin D (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Dvitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. Dvitamiini toodetakse nahas päikese UVBkiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku Dvitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest. DVitamiini põhifunktsioonid Energia Dvitamiin annab energiat pimedal ajal -- kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.
Kordamine biokeemia testiks 1.Mida tähendab asendamatu aminohape? - Neid peab saama valmiskujul. 2.Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? - Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9
• Uriiniga eritub ööpäevas alla 100… • närvikude (44…53%), 150 mg valku. • luud, hambad (18…25%). VALKUDE ÜLDTUNNUSED l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. Aminohape on valgu ehituslik üksus. ◦ aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ◦ Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60 aminohapet. Valkudes leidub 20 aminohapet. Nad jagunevad: ◦ Asendamatud – täiskasvanutel neid on 8, lastel 10. Peab saama toiduga Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed ◦ Asendavateks – ise sünteesib ühendid, s.t. et nad on suure molekulmassiga.
Soola eristatakse tema päritolu alusel: kivisool, vaakum-aurutussool ja settesool. Mereveest saadakse soola aurustamise teel. Enne tarbimist soola puhastatakse, filtreeritakse. Üldiselt võib öelda, et soola tootmine on vähemkulukas ja aeganõudev kui suhkru tootmine. 3. Tähtsus ja kahjulikkus inimesele 3.1 Suhkur. 3.1.1 Kasulikkus Suhkrud kuuluvad süsivesinike hulka. Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks
Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Inimesel tekib metaboolset vett organismis 0,3...0,35 l ööpäevas. Omane ka kõrbeloomadele Sapi süntees Rasvad stimuleerivad sapi väljutamist peensoolde Lipiididevastane toit sapikivid Toidumaitse Rasv annab toidule maitse, ilma rasvata oleks toit maitsetu.
levinud ühendina on piimhape inimesele kahjutu. Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse Orgaaniline hape, tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust. Kasutusalad Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha niiskusesisaldust. Niiskusesisaldus tagab naha sileda pinna. Toiduainetetööstuses kasutatakse happesuse reguleerijana ja konservandina (E 270). Ta on ka AHA hape, mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis. E270 - Piimhape Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse Orgaaniline hape, tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust.
isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid · Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. · Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam C-vitamiini kui üks keskmine apelsin ning vähemalt sama palju kaaliumi kui üks suur banaan. Säilitamine · Ostes veel valmimata kiivi, muutub see toatemperatuuril mõne päevaga pehmemaks ja valmib täielikult · Kiivit võib külmkapis hoida nädalaid ilma, et ta oma värskust kaotaks
Tantaal Tantaali avastajaks on Anders Ekeberg. Ta nimetas selle Tantalose järgi tantaaliks. Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike-Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluor...
annaabi.ee 
