aineosakeselt teisele ehk eraldub soojus. Teiseks veepaak, veepaagis oleve vesi soojeneb seejärel juhib see soojus veepaagi seinetele ja see omakorda soojendab saunas olevat õhku. 2. Konvektsioon; Soe õhk tõuseb üles kui aga üleval olev õhk jahtub siis see vajub alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb ülesse ning jahedam vajub alla. 3. Kondenseerumine: Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale siis see kondenseerub ning muutub nahal vedelaks. Kui veeaur langeb põrandale siis see ka omakorda jahtub ja muutub vedelikuk ehk kondenseerub. 4. Aurumine: Saunas toimub aurumine erinevates kohtades. Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada - veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks. Kui aga visata kerisele vett siis täitub kogu saunaruum veeauruga ( ehk gaasiliseks) ja õhk tundub palju palavamana. Aurumine ei ole kehal nii suur kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil.
enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti tunduda, et saun ei olegi nii kuum kuna nahal ei ole higi, arvatakse, et higistamist ei toimugi. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi higipiisakesi. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb saunas ka kondenseerumine. Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale, siis kondenseerub ning muutub vedelaks. Lakke jõudes veeaur koguneb suuremateks piiskadeks ja põrandale langedes see omakorda jahtub ja muutub vedelikuks ehk kondenseerub kondenseerumine on gaasi ülemineks vedelasse olekusse. Niiskemas saunas toimub rohke higistamine. Põhjuseks on, et keha on jahedam ja liigne veeaur kondenseerub nahal. Üldiselt on niisket ja samas ka
annaabi.ee 
