Väikerahvas tuleviku Euroopas
enesekindluseta ei ole võimalik midagi suurt korda saata.
Tähtis on ka isamaa-armastus. Tänapäeva noortele eestlastele on ette heidetud just selle tunde
puudumist, kord meie koolis esinenud Vabadussõja veteran nimetas häbiväärseks, et
"nüüdisaegsed õpilased teavad TALSE-st rohkem kui isamaalisusest ja vabaduse aatest."
Kahtlen siiski selle väite õigsuses võib ju isamaa-armastus kajastuda ka milleski muus kui
Eesti eest lahingus langemises või sadade kilomeetrite pikkustes inimkettides seismises. Rahu
ja stabiilsuse perioodil seisneb isamaalisus pigem eesti keele ja kultuuriloo õppimises, riiklike
tähtpäevade pühitsemises, meie hümni oskamises, kas või Eesti majanduse hetkeolukorra ja
Tallinna börsiindeksiga kursis olemises. Olen kindel, et tänasel päeval oleks Eesti eest valmis
lahingusse minema vähemalt samasugune hulk noori kui Vabadussõja ajal. Eesti saatus on
jätkuvalt meie kätes.
Mis ootab meiesugust väikerahvast siis tuleviku Euroopas
annaabi.ee 
