Võib julgelt öelda, et Erika Salumäe on üks hea näide sellisest inimesest. Tema elutee ei ole olnud kerge vaid vägagi künklik. Ükski laps ei vääri lapsepõlve veetmist lastekodus kus lapsi koheldakse julmalt ning karmi distsipliini all või kasuperes kus ainsaks usaldusisikuks on pereisa ning kui teda enam ei ole, on pereelu karm, sest selle on üle võtnud kuri vanaema... Need kurvad olud panevad nukrutsema ning tekitavad valu ja trotsi, kuid samas kasvatavad tugeva inimimese, kes tahab midagi tõestada. Samamoodi ka erikoolis õppimine. Kõigites nendest tingimustes suutis Erika Salumäe jääda iseendaks leides selle mis talle tõsiselt meeldib-sport. Ta suutis panna vastu oma kasvatajatele ning tõestada, et tema pole see inimene, kes jagaks hästi muusikat või mõnda muud valdkonda. Ta suutis tõestada ennast spordis, ning leida täpselt selle ala, millega jõuda maailma tippu. „Ma veel tõestan, kes ma olen“, lausus Erika, kui kasuperest põgenes
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin ja...
annaabi.ee 
