Evolutsioon
Kõige enam
eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5
mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine
inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) .
varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest
tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on
kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut
pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire
ja looduslik valik muutsid aja jooksel inilaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende
tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak
kahjalgse liikumisega 2) eesjäsemete areng kätes kui tööorganites 3) peaaju areng, millega
kaasnesid mõtlemis-ja knevõime
annaabi.ee 
