Kuigi Leonardo da Vincile on ette heidetud, et analüüsiv mõistus röövis tema loominguliselt fantaasialt soojuse ja et tema pliiats on vahe nagu skalpell, külm ja kiretu, saavutas kunstnik hiljem oma maalides terviklikkuse ja lihtsuse tänu joonistustele. Leonardo da Vinci kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba). Kindla käega on ta joonistanud emaihust eemaldatud loote. Visandeid-karaktereskiise leidub igast inimeast - noormehest groteskse vanameheni. Leonardo da Vinci joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Teda võlus vee ürgne jõud. Leonardo da Vinci kirjutas: "Vee voolamine muudab maa palet ja sisemust. Veed purustaksid mäed, täidaksid orud ja teeksid maakerast täiusliku kera, kui vaid saaksid." Leonardo da Vinci suri 1519. aastal, legendi järgi Prantsuse kuninga käte vahel Looming Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse
Seetõttu oli ka tema maailiteoste arv suhteliselt väike. Ta võis alustada paljusid maale ja siis need lõpetamata jätta, hoolimata patroonide pealekäimisest. Leonardo nõudis, et tema otsus on, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keelds seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba. Kindla käega joonistas tae ma ihust eemaldatud loote. Visandeid leidub tema toestest igast inimeast noormehest vanameheni. Ta joonistas hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Ta pidas inimkeha täiuslikuks. Tema joonistus "Vitruviuse inimene" kujutab Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimekehas kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali katab inimene ringi, juid jalad koos ja käed väljasirutatult sobib ta ruutu. Inimkeha sai kõikide asjade mõõduks.