Sinise planeedi projekt
juustega järeltulijast, kelle kohalolek kutsub vahel esile järsu vastikusehoo ja paradoksaalse
tunde...SEE on MINU LAPS.
Lisaks peame me rääkima veel haihtuvatest rasedustest. Röövitud, kes elavad üksteisest kaugel
näiteks üks Hampshire-s ja teine Brasiilias, räägivad peaaegu identset juttu rasedustest, mis
järsku ilmuvad ja järsku kaovad. Hiljem räägivad nad oma mälestustest ja korduvatest
kohtumistest väikeste, mitte päris inimbeebidega, keda neil palutakse hoida või puudutada.
Üks teooria on, et tulnukad püüavad õppida hellitamise oskusi läbi vahendajate, et kaasa aidata
oma rassi täiustumisele. Ma arvan, et see on täiesti psühholoogiline. Mõnes mõttes me ei
mõista, et beebit abistab füüsiline puudutus. Üks röövitutest ütles, et ta tundis end kui "inim-
patareilaadija". On dokumenteeritud üksikasjalikke rituaale, kus vanematele esitletakse beebi-