William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
1. Absolutismi tunnused · Jagamatu riigivõim · Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. · Kogu võim koondub ühele inimesele · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Pii...
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säili...
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2...
5.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ.ALGUL 1.Millised kaks sõjalist liitu kujunesid välja 20.saj.alguseks? Kolmikliit ja Antant 2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bü...
13) K 1) 10) I P 7) B R R 4) L 8) U I A S 5) O R R 12) K N 2) Õ I 6) U Ü 9) G 11) H U 14) 15) T P 3) J T Z I Ü K U H U L E J S A J A - A A S T A N E S Õ D A U J E T A K L R D N H W N S G A E L E I L I R E A M A N H I R V A Y R A V N N A I Ä ...
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale...
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite sugu...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Kursuse ,,Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s oli üpris kitsas. Kuninga uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi. Versaillesi õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis täpsusega paika kuninga igapäevaelu, keda väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse p...
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
Elizabeth I Elizabeth I (7.09.1533-24.03.1603) Inglismaa ja Iirimaa kuninganna (17.11.1558 kuni surmani) Neitsikuninganna Isa-kuningas Henry VII, ema-Anne Boleyn Kuulutati vallaslapseks Omadused, iseloom Intelligentne Temperamentne Äkiline, sarkastiline Töökas Hea inimestetundja Armastas tähelepanu ja komplimente Tantsimine, muusika, ratsutamine, jahipidamine Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Inglismaa muutus võimsaks mere- ning koloniaalriigiks kujunes lõplikult välja anglikaani kirik Üks tema motosid oli "video et taceo" ("ma näen ega ütle midagi") Valitsejad Edward I Jane Grey-saadeti Towerisse Mary Elizabeth I-saadeti Towerisse James VI Elizabethi ajastu Tuntakse inglise draama poolest Kuulsamad esindajad: William Shakespeare ja Christopher Marlowe Elizabethi kujutati äkilise ja mõnikord otsustusvõimetu valitse...
Vaimu-,võimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal Hiliskeskaja esimene pool oli Lääne-Euroopas sõdade aeg-toimus Saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.Oli palju talurahvarahutusi ning Euroopat tabas must surm,mis tõi endaga kaasa suurel hulgal elanikkonna vähenemise ning kaubanduse allakäigu. XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid.Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konfl...
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli suurepärane oreli virtuoos ja improvisaator. ( mateuse passioon, Johannese passioon, Jõuluoratoorium) Georg Friedrich Händel: silmapaistev olerikunstnik ja improvisaator, ooperid ( oratooriumid: Messias, Iisrael E...
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõj...
Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on mo...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haame...
UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63 30aastane I maailmasõda 7aasta...
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitseja...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusm...
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisn...
ARTEMISE TEMPEL Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännum...
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrola...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai a...
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa..............................................................................................
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, tah...
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muu...
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt ...
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku u...
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
annaabi.ee 
