Seitsmes rahukevad
Ühel hommikul hakati mullikat tapma.
Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui
mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas
koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta
lõpuks neile ja rääkis, et nad mullika ära olid tapnud. Liisu, vanaema ning mt. läksid külla hiljuti
naabertallu kolinud ingerlasele. Talle viidi kaasa liha ning sahhariini. Minategelasele seal ei
meeldinud, hiljem lõi ta kogemata ingerlase last jalaga ning ta hakaks selle peale ise nutma.
Seejärel läksid nad ära ning mt. jooksis koju. Onu oli läinud kaugele kellegi vasikat tapma. Puud
said otsa ning ema ja mt. läksid metsa, et suure kelguga natuke puid tuua. Kelk oli aga raske ning
kui osad halud veel maha kukkusid, hakkas ema nutma ning jooksis koju. Hiljem läksid ema ja
vanaema kelgule järele