Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C). Otsese kiirgussoojenduse korral suunatakse kiirgus betooni pinnale, mis kaitstakse plastkilega, et niiskus liigselt ei haihtuks. Kuumbetoon
telki, mis katab kogu ehitise või selle osa, kus paigaldatakse ja hoitakse betooni. Kasutusel on ripp- ja lamesoojakud, mis toetuvad ehitise püstitavatele seintele. Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendatavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude