olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID Esimene e-luger "Rocket eBook" valmis 1998.aastal ning selle tootjaks oli NovoMedia. Kahjuks ei saanud e-luger tollel ajal eriti populaarseks. 2004.aastal tulid turule firma Sony e-lugerid, milles oli kasutatud E-Ink tehnoloogiat. E-Ink tehnoloogia ehk “elektrooniline paber” töötati välja 1997.aastal loodud firmas E Ink Corporation. Sellist tehnoloogiat kasutati ka Amazoni e-lugeri "Kindle" 2007. aastal ja Barnes&Noble’i e-lugeri "Nook" 2009
poole pöörama kui tahad kasutada andmeid, mis asuvad teisel poolel (nn. flipper -plaadid). Insenerid on leidnud viisi kuidas mahutada veel rohkem infot DVD kettale. Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. DVD-d kasutavad lühema Ardo Laur lainepikkusega (650 ja 655 nm) punast laserdioodi kui tavalised CD-d (infrapunakiirtega laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code). Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab laser lugeda infot kuldselt kihilt. Seejärel võimsuse suurenedes loeb ta infot hõbedaselt kihilt. Igal DVD ja CD plaadil on peegelduv kiht -enamasti alumiiniumist- kohe andmeid kandva, polükarbonaadist põhimiku järel
annaabi.ee 
