tõenäosus on ja sümboli periood on τ1. Koodsõna pikkus on n = N sümbolit. Jaotada need sümbolid nii, et kood oleks võimeline parandama kõiki vigu kuni kordsusega d. Leida sellise koodi liiasus ja keskmine sümboli informatiivsus. Arvutada sümboli ekvivalentne vigasuse tõenäosus e , kui on teada, et algne sümboli vigasuse tõenäosus on . Ülesanne 3. Teisenda oma ees- ja perekonnanimi ASCII tabeliga binaarse infokoodi kujule (ilma tühikuta). Leida B koodi info- ja lubatudkoodsõna pikkused. Leida koodi kiirus (code rate). Kodeerida infokoodi vajalik arv esimesi sümboleid B koodiga. Viia lubatud koodsõnasse sisse R kordne viga. Viia saadud lubatud koodsõnasse sisse viga sümbolitesse F ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Ülesanne 4. Valida ülesandest nr. 3. infokoodi binaarsest järjestust vajalik arv esimesi sümboleid ja kodeerida
koodi minimaalne kaugus. S.t. et w(gr(z)) dmin *Tekitavaks hulkliikmeks võib olla mingi hulkliikme (zn-1) ühiskordsetest, mis rahuldab eelpool esitatuid tingimusi -> g1(z)*g2(z)*.....*gb(z)= zn-1 45. Eraldatavate tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.41-42) Infosümbolid säilitavad kodeerimise käigus oma asendi koodiplokis. Infosümbolite asukoht on vastuvõtupoolel teada. a)Mistahes suvalise infokoodi hulkliige korrutatakse: xk-1(z)*zr b) Nihutatud infokoodi hulkliige jagatakse tekitava hulkliikmega gr(z): xk-1(z)*zr/ gr(z)= Q(z) +Rr-1(z) c) Saadud jääk liidetakse nihutatud koodsõnale ja saadakse lubatud koodsõna: yn-1(z)= xk-1(z)zr + Rr-1(z) Tsükkelkoodidel on head vigu parandavad omadused. Kui kasutada dekodeerimisel sündroomi, siis praktiliselt peaks see toimima nii,et igale konkreetsele sündroomi koodile vastab konkreetne viga. Selline dekodeerimine ei sobi mitmekordsete vigade parandamiseks. 46
annaabi.ee 
