Elekter
Et elavhõbedakatsetes oli
Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna
pöörlema hoopis tühjakspumbatud klaaskera ja suruda hõõrdumise tekitamiseks
selle vastu kuiv käsi. Tulemus rabas: kera sisemus helendas nii tugevasti, et selle
paistel võinuks lugeda suuri kirjatähti.
Hawksbee jätkas eksperimenteerimist. 1709.a. ehitas ta esimese
influentselektrimasina ja nimetas sellega tekitatud elektrit influentselektriks. Selles
masinas pöörles õhutühi klaasnõu teise, samuti pöörleva anuma sees.
Hawksbee hõõrus klaastoru soojendatud paberiga, toru laadus nii tugevasti ja kui
talle sõrm lähendati, tühjenes nähtava ning kuuldava sädemega.
Hawksbee pumpas torukujulisest klaasnõust õhu välja ja hõõrus klaasi. Nõu sisemus
hakkas helendama, eriti sõrme lähedalt, kui ta vedas sõrmega piki klaasi välispinda.
Helendus tekkis ka siis, kui Hawksbee tõmbas hõõrutud lahtise klaastoruga mööda
annaabi.ee 
