Keemiline element kuld
Ta on veel
isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta
maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja
magnetilisus. Kullal on metalliläige.
Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse
pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda
19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea
elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub
inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri
lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks
eriline hapete segu--kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast
soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu
käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide
valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba