Radoon
Tegelikult selgus, et tegemist
on kõikidel juhtudel ühe ja sama gaasilise ainega, mida nimetatakse radooniks. Erinevus on
vaid selles , et tegemist on radooni erinevate isotoopidega (aatomi tuumas on prootonite arv
võrdne, neutronite arv erinev). Erinevate radooni isotoopide avastamise tõttu peetakse
avastaja au vääriliseks järgmisi teadlasi: E.Rutherford, F.Soddy, E.Dorn, A.L. Debierne,
W.Ramsay. Kõik 6 avastatud gaasi on keemiliselt väga passiivsed, seepärast anti neile
inergaaside nimetus ja paigutati perioodilisussüsteemi nullrühma [LISA 5] [2, lk 92]
Radoon on värvusetu, äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline
üheaatomiline lihtaine. Vedelal kujul helendub; raske vedelik ( 4,4 g/cm³). Gaasina lahustab
ja absorbeerub mitmesugustes orgaanilistes ainetes (alkoholides, hapetes, parafiinis, kautsukis
jm), moodustab klatraate. [1, lk 564]
2 Radoon õhus
Radoon kuulub õhu koostisesse, kuid tema väga vähest sisaldust õhus on võimatu ette