II kus pz on rõhk nähtava põlemise lõpus, p2 rõhk kütuse süütamisel θII väntvõlli pöördenurk nähtava põlemise perioodil Protsessi suurim jäikus määratakse diagrammi sirgjoonelise osa kohta. Ottomootorite põlemisprotsessi keskmine jäikus on l...2 kG/cm 2 väntvõlli pöördenurga kraadi kohta. Põlemise kestust ja kvaliteeti mõjutavad: 1. Eelsüütenurk Et nähtavale põlemisele eelneb induktsiooniperiood, tuleb segu süüdata enne kolvi ülemist surnud seisu. Optimaalne eelsüütenurk leitakse katseliselt. Joonisel on esitatud normaalse, liiga varajase ja liiga hilise süütega mootorite indikaatordiagrammid. 10 Normaalse süüte korral lõpeb põlemine ülemise sumud seisu lähedal ja diagrammi pindala on suurim
Bensiinide tihedus on 680...780 kg/ m³. Koostis sõltub lähtenaftast ja tootmisviisist. Bensiinide koostises eelistatakse isoalkaane, tsüklaane ja areene. Toodetakse lennuki- ja autobensiine. Lennukibensiinid on väiksema tihedusega ja erinevad autobensiinidest fraktsioonkoostise ning puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml. Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780..
Siin aurustub põhiline osa kütusest. Algab sissepritsest kuni nähtava põlemise algusmomendini, st kuni põlemisjoone eraldumiseni rõhujoonest. Protsessi kestus ajaliselt 0,0005 ... 0,002 sek. 50. Diiselmootori põlemisprotsessi faasid Mootori inditseerimis- ja endoskoopiatehnoloogia täiustumisega seoses on olnud võimalik diiselmootori põlemisprotsess lahti mõtestada 5-faasiliselt. I - Viivitus/induktsiooniperiood Süttimiskollete ettevalmistusperiood, kus kütuse temperatuur tõuseb isesüttimiseni. Siin aurustub põhiline osa kütusest. Algab sissepritsest kuni nähtava põlemise algusmomendini, st kuni põlemisjoone eraldumiseni rõhujoonest. Protsessi kestus ajaliselt 0,0005 ... 0,002 sek. II - Kiire/plahvatusliku põlemise periood Seda perioodi iseloomustab järsk rõhu tõus mootori silindris. Toimub süttimiskollete areng ja leegi levik kogu segumahule
Kütuse oksüdeerumist ja polümeriseerumist kiirendavad temperatuuri tõus, päikesevalgus ning kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes
Kütuse oksüdeerumist ja polümeriseerumist kiirendavad temperatuuri tõus, päikesevalgus ning kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes