KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond ...
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, ar...
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavate...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mi...
1. Kui palju on maailmas keeli? - 6000-700, kuid on pakutud ka 3000 ja 10000. 2. Missugune on eesti keele koht ja tähtsus? - Maailma mastaape arvestades on eesti keel suur keel. 1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, v...
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
Kordamisküsimused Keel ja keeled õp lk 6–65 1. Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest a...
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keele...
Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja ...
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus • Lõuna-Ameerika Liidus Sarnasus saksa ja inglise keelega Hollandi keel Saksa keel dank u danke Goedemorgen! Guten Morgen! twee zwei Hollandi keel Inglise keel pan pan huis ...
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II....
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. ...
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) ...
Jutt Eesti keelest Suurte keeltega võrreldes tuleb tõdeda, et eesti keel on tõesti väike keel, kuid kui võrrelda eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeeln...
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Sak...
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu...
Maailma keeled ja keelkonnad Oliver Saare Janeli Orgmäe Caisa Sell Rauno Puks Kuidas keel tekkis? Kas keel on arenenud mingist madalama astme signalisatsioonisüsteemist? Kas keelevõime on seotud inimesele ainuomase organiga? Millal keel tekkis? Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole võimalik leida vastuseid nendele küsimustele. Kui palju on keeli ja nende kõnelejaid Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000 Keelte arv on muutlik 80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla 1000 kõneleja) Eesti keel on suur keel! Keelte liigitamine Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline me...
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...
Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- ne...
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
1. Keele ülesanded – 1)Suhtlemisvahend 2)Informatsiooni vahendamine 3)Mõtlemisvahend 4)Väljendab kõneleja intentiteeti 5)emotsioonide väljendamine 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keel kui märgisüsteem – sõnad on inimkeeles tüüpilised keelemärgid. Ikoon – märk, mille tähistaja on sarnane objektiga v tegevusega. :D :P (käärid, ümbrik) Indeks – märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Norskamine magamist, haigutamine väsimust. Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise 4)araabia 5)hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Keeli lii...
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsi...
Keeled kui tervik. Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks ne...
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
annaabi.ee 
