Keskaeg-uusaeg
need suunad poliitilisteks parteideks.
Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on
inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases
elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni.
Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos
parlamendiga.
Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on
indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei
juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused.
Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala
olemus on haaramatu.
John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi
rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse.
17.saj