Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Mõõdetakse kas ekspositsiooni X, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või
absorbeerunud doosi.
Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikalistel ja/või keemilistel
muutustel.
Lisaks kasutatakse bioloogilist dosimeetriat, kromosoomide kujumuutuste alusel
tehakse kindlaks, kas isik on saanud kiiritada.
Meditsiinis on dosimeetria igapäevases kasutuses kiiritusravis vajalike dooside
määramisel ja kiirgussfääris töötavate inimeste individuaaldooside mõõtmisel.
Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse kas foto- või
termoluminestsentsdosimeetritega. See on rutiinne tegevus.
Ionisatsioonikamber sobib kiiritusravis kasutatavate dooside ning röntgenuuringute
ajal hajunud ja otses kiirguse mõõtmiseks.
Ionisatsioonikambrit kasutatakse ka automaatse ekspositsiooniga röntgenaparaatides.
Patsientide doose on mõõdetud nii ionisatsioonikambri kui ka TLD abil.
Tähtsamad dosimeetria liigid ja nende põhimõte
annaabi.ee 
