S12 = (10,5 - 11,1) + (10,8 - 11,1) + (12,0 - 11,1) 2 2 2 = 12,6 Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist:
iseloomustab nähtuse dünaamikat. Võib piiritleda indeksite kaht põhilist rakendusala: · makroökonoomiliste probleemide lahendamisel (nt THI, tootjahinnaindeks, elukallidusindeks); · mikroökonoomiliste (ettevõtte- ja organisatsioonisiseste) probleemide lahendamisel (nt rahandussuhtarvud). Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole.