"indeksiimpulss" - 1 õppematerjal

Elektriajami juhtimine

Omaette probleemiks selliste impulssasendiandurite korral on liikumissuuna määramine. Selleks tehakse impulssandurid kahekanalilistena (joonis 3.29.a), nii et need annavad teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud impulsse. Kahe impulsijada võrdlemisel määrab vastav loogikalülitus liikumissuuna (joonis 3.29.b). Joonis 3.29 Impulssasendianduril lisandub veel kolmas kanal, millelt saadakse modulatsiooniketta iga pöörde kohta üks indeksiimpulss. Seda impulssi kasutatakse anduri kalibreerimiseks lähteasendi suhtes. Fotoelektriline koodasendiandur (joonis 3.30) sarnaneb oma ehituselt fotoelektrilise impulssasendianduriga. Vahe on modulatsiooniketta ehituses.  Joonis 3.30 Fotoelektrilise koodasendianduri modulatsioonikettal on mitu kontsentrilist rada, mis koosnevad segmendikujulistest optiliselt läbipaistvatest ja mitteläbipaistvatest osadest.