Maateadus alused
mis on näha ka tänapäeval.
On tõendeid, et maa ajaloos on olnud perioode, kus vulkaaniline aktiivsus oli palju intensiivsem kui tänapäeval.
Krakatau purskel 1883 paisati välja 18km3 materjali. 30Ma.t. on toimunud purse hinnanguliselt 3000km 3 materjaliga purse. (veel: 7000at
40km3, 75000at 2000km3).
Geoloogiliste ajastute piiride ja liikide massiliste väljasuremiste ajad langevad tihti kokku suure vulkaanilise aktiivsuse ja platoode tekete
perioodidega. Samas ei vähenda see impaktprotsesside võimalikku mõju.
Kui pluum tõuseb mandrilise laama alla, tekib võlvkerge, ja kui võlvi lagi rebeneb, siis juhtub see ideaaljuhul kolmekiireliselt. Tekib
kolmik- e. tähtrift. Mitu pluumi võivad tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks. Sel juhul hääbuvad osad harud,
muutudes aulakogeeniks.
Atlandi ookeani puhul on äärtel näha aulakogeene, mis on ookeani tekke alguses hääbunud.