tänapäeva tüüpi imetajad (sealhulgas ka primaadid). Enne PETM-i sündmust imetajad olid väiksemad ja kergemad (Joonis 4), aga kohe pärast seda nende mõõtmed hakkasid kasvama. Joonis 4. PETM-i väike hobune (Ira Block photography). 4 3. Põhjused PETM-I sündmuse toimumise põhjusel on arvukad hüpoteesid. Üks nendest pakub, et tegu oli 12C rikka komeedi impaktiga (Kent et al., 2003), kuigi potentsiaalset impakti järset süvendit pole leitud. Teine hüpotees väidab, et PETM-is toimusid ulatuslikud turba põlengud (Kurtz et al., 2003). Kolmas viidab vulkaanilise päritoluga süsinikule Põhja-Atlandi magmaprovitsist (Thomas & Bralower, 2005). Neljas väidab, et tegu oli hoopis ühe tugevamatest kasvuhoone gaaside (metaan) vabastamisest atmosfääri kas termogeensel (läbi vulkanismi) või biogeensel (gaashüdraatidest) teel (Dickens et al., 1995).
Viimane suur oli kriidi lõpu väljasuremine. Enim diskuteeritud sündmus. Mõjustas igast biost. Pooled perekonnad kadusid. Mõned grupid olid immuused. Sõnajalgtaimede spooride laialdane levik k/p piirkihtides. Tulekahjude toimumine. Põhjused: impakthüpotees, poolt: iriidiumi anomaalia gubbios itaalias, chixculub, vastu: real gruppidel kriisi tunnused palju varem. Hindustani trapivulkanism. Impaktivärk pole enam favoriit, aga kosmiliste mõjutustega peab arvestama. Vahepeal impakti vastu ei saanud artikleid avaldada. Kokkuvõte: alusmehhanisme pole liiga palju, need on paleogeograafilised muutused, kliimamuutused, maa siseaktiivsus ja muud geoloogilised tegurid, kosmilised tegurid. Tulemused: ookeanitaseme kõikumine, okeanograafilised muutused, temp muutused, inpaktsündmused ja perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika
annaabi.ee 
