11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35
Punane on erütrotüütide oma – võetakse välja, valge pultp – sarnane tavalistelelümfisõlmedele, põrn on lümfisõlm vereringe jaoks. keelel olevas lüfoidses koes ja kurgumandlites Kõik mis on seotud massaasiga on seotud lümfiringe aktiveerimisega. Lümf peab liikuma õiges suunas, ei tohi pressida vastupidi. 4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere
Müeloomi diagnostilised kriteeriumid (I variant) 1) Monoklonaalsed plasmarakud luuüdis 10% ja/või koe biopsial plasmatsütoom 2) Monoklonaalne valk seerumis ja/või uriinis 3) Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon: hüperkaltseemia, neerupuudu- likkus, aneemia, lüütilised luulesioonid või osteoporoos Müeloomi diagnostilised kriteeriumid (II variant) Põhikriteeriumid 1) Plasmatsütoom koe biopsial 2) Luuüdis plasmarakke > 30% 3) Monoklonaalne immuunoglobuliin seerumi ja/või uriini elektroforeesil IgG > 35 g/l IgA > 20 g/l kappa või lambda ahela ekskretsioon >1,0 g /24 tunni uriinis amüloidoosi puudumisel Lisakriteeriumid 1) Luuüdi plasmatsütoos 10-30% 2) Monoklonaalse immuunoglobuliini kontsentratsioon on väiksem, kui põhikritee- riumite punktis 3 3) Lüütilised luumuutused 4) Normaalsete immunoglobuliinide kontsentratsioon on madal IgM < 0,5 g/l IgA < 1,0 g/l
annaabi.ee 
