seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutuslahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel. Immutamisele järgneb immutusaine fikseerimine puidus. Sisuliselt tähendab
25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutus-lahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel. Immutamisele järgneb immutusaine fikseerimine puidus