puiduliigid) eeltöötlusoperatsioonide hulka. Selle operatsiooni kasutamine kindlustab ühtlase immutusvedeliku imendumise nõutud sügavusele. Torkimiseks kasutatakse pinke, mis on varustatud spetsiaalsete nugadega. Noad tungivad puitu kindlale sügavusele, mille tulemusel lõigatakse puidurakud läbi kergendades immutusvedeliku pääsu materjali sisemusse. Torkimise sügavus võib olla 10-20 mm ja sõltub nõutavast immutussügavusest. Nugade paiknemine torkimisvaltsil peab tagama immutatava materjali pinnal ühtlase torkimistiheduse. 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega Puidu nõutav temperatuur saavutatakse tema hoidmisega kuumades vedelikes. Samuti on levinud teised puidu eelkuumutamise meetodid. Pärast kuumutamist asetatakse immutatav materjal külma immutusvanni, kus toimub puidu lõplik immutamine. Edasisel puidu jahutamisel vannis, mis on täidetud immutusvedelikuga, toimub puidu kapillaarsüsteemis rõhu alanemine
mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutuslahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna
Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutus-lahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna
annaabi.ee 
