ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl eneseteenindamisoskuse omandamine
· Kevad-suvine periood (aprill-juuni): Üldkehalise ettevalmistuse parandamine käte, jalgade ja kere jõu arendamine -, milleks sobib hästi käimine, jooks, pallimängud, võimlemine, ujumine, sõudmine, orienteerumine ja jalgrattasõit. · Suvine-sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine. Harjutamine maastikul. Treeningud rullsuuskadel, mäkketõusuviiside immiteerimine, suusataja erialased harjutused. Jätkata tuleb üldkehalise ettevalmistuse treeninguid, näiteks sõudmist või orienteerumist. · Talvine ehk lumeperiood (lume tulekust selle sulamiseni): Tuleb alustada kohanemist lumel, sõites aeglases tempos, läbides pikki vahemaid. Edaspidise harjutamise aluseks saab võistluste ja suusamatkade kalenderplaan, mis hõlmab valdavalt nädalavahetusi. Nädala sees jääb tegevuse eesmärgiks
Empaatia ja moraalne otsustamine Esimene sarnansus: Mõtlemine teise inimese käitumise tagajärgedest ja distressisit Teine sarnasus: Perspektiivi võtmine: taju (teise vaatevinkel) Sotsiaalne (kavatsused) Afektiivne (teise tunded) Moraalse otsustamise arengu võtmeküsimuseks on empaatia Empaatia areng Empaatia(võime) arenemine/õppimine 1. Automaatne immiteerimine 2. Sotsiaalne võrdlemine ja meenutamine (vahetu) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 3. Klassikaline tingitus 4. Keeleliselt vahendatud seosed 5. Rollivõtmine/rollikujutis Empaatia mõõtmine: liigitus Predispositsiooniline empaatia (situatsiooni spetsiifililne) Dispositsiooniline empaatia (võime, üldine valmisolek, isiksuse joon) Predispositsiooniline empaatia Küsimustikud (täiskasvanud)
– Organization (institutionalizing) – korduva tegevuse korral ettevõtte poliitika osaks saamine ja teistesse üksustesse levitamine Õppimisviisid: 1. Proaktiivne ehk ennetav õppimine – Kuigi turg ja tehnoloogilised muutused on ennustamatud võib ennetav õppimine anda konkurentsieelise 2. Adaptiivne ehk kohanev õppimine - Standardiseeritud ärimudelid, madal ebakindlus ja stabiilne keskkond viivad imiteerimisteni – institutsionaalne teooria; IMMITEERIMINE Juhi töö: • Turundus – mida inimesed tahavad osta, miks, mis hinnaga, … • Strateegia – kuhu paika panna pikaajalised eesmärgid … • Personal – kuidas inimesi paremini tööle saada, mis inimesi motiveerib … JUHTIMISTEADUS • Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade kokkupuutepunkt. • Management on multidistsiplinaarne valdkond (esimesed olid antropoloogid, sotsioloogid, psühholoogid)
4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ainelised , 2.mõttelised 1)uue asukoha valimine olemasolevat säilitades; 2)tegevuse lõpetamine ühes ja alustamine
need on läbi põiminud. Metallurgilisest (tootlik) ühiskonnast semiurgiliseks (tähendusi loov). Raha on saanud informatsiooniks, kui kunagi oli see tükk hõbedat v nii. Inimesed tegelevad märkide vahetamisega. See muutus tähistab ühe ajastu lõppu ja teise sündi. Simulaakrum on tähtis! Simulaakrum - jäljendus, koopia. Ta eristab kolme tüüpi simulaakrumeid. Matkimine ja jäljendamine. Mimesis. Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt. Tehnilised immitatsionid.Inimesele analoogne. Robotid jne koopia ja originaal lähevad segamini. Energia ja jõud. Inimesega ekvialentne. Inimese tehnoloogilisi leiutisi võib vaadelda inimese keha pikendamisega: auto on jalgade pikendamine jne. Uute territooriumite hõivamise analoog. Hüpperreaalsus. Reaalsuse ja koopia vahel ei saa enam vahet teha. Ei suuda enam ettekujutada utoopiat. Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me
Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud: a. varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630 b. keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80 c
Titadele meeldib kõige rohkem vaadata sellist mustrit, mis on näo sarnane ümmargune, silmad, nina, suu. Suudavad, seda keskkonnast paremini eristada. See kui tita vaatab meile otsa, soodustab suhtlemisolukorra tekkimist. Vastsündinute puhul on märgatud, et nad eelistavad nähtusi, mis on seotud oma emaga. Eelistatkse oma ema vaadata. Jäljendamisoskus. Meltzoff & Moore (1977): Imikud immiteerivad keele näitamist, suu avamist, ja huulte prunditamist jne. Hiljemas eas on tahtlik immiteerimine. Vinter (1986) 25 näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi. Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. Oluline, et vastsündinud näeksid kogu liikumise protsessi. Lapse jäljendamine soodustab arengut sotsiaalset, kõne jne. Liigutusmustrid õpitakse üsna ruttu selgeks. Alati ei oota tita ära, et keegi teine midagi teeks, et ta saaks seda jäljendada,
Põlvkondadel on teatud ühised kogemused. Selle järgi on peamiselt kolm tüüpi: idealistlik, realistlik, kohusetundlik, passiivne põlvkond. Diffusionism. 19.sajandist pärit teooria, seostab ühiskonna arengut asjade ja ideede levikuga ühest piirkonnast teise. Ühiskonna ajalugu koosneb: Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon (levivad ruumiliselt laiali) Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi, ühiskonna areng on üsna juhuslik. Oluline nähtus selle teooria juures: immiteerimine ehk jäljendamine. Sellele nähtusele on oma teooria üles ehitanud Gabriel Tarde (1843-1904): Inimteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus. Imiteermise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga). Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis. Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali. Kaariku diffusioon kaarikute levik. Kaoseteooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
