Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole. Imiklapp sulgub plunžeri tekitatud surve mõjul ja algab kütuse surumine kõrgsurvetorusse. Samal ajal liigub ülelaskeklapi hoova vasak ots koos tõukuriga üles, vähendades lõtku tõukuri ja ülelaskeklapi sääre vahel. Kui lõtk
Kavitatsiooni tekke kolbpumbas võib jagada kahte faasi. Esimesel faasil võib kolvi imikäigu algul kõrge vaakumi ja voo kiiruse tõttu tekkida vedelikuvoo katkemini ja küllastunud auru mullid. Kui imikäigu teisel poolel katkenud vedeliku voog jõuab kolvile järele tekitades kerge hüdraulilise löögi, kuid pumba tootlikkusele erilist mõju avaldamata. Juhul kui vedeliku voog kohtub kolviga alles survekäigu ajal, võib tekkida väga tugev hüdraliline löök kolvile, imiklapile ja tootlikkus väheneb järsult. Küsimus 8. Kolbpumpade indikaatordiagramm, indikaatorlik võimsus ja kasutegur. Pumpamishäirete diagnoosimine indikaatordiagrammi järgi. Kolbpumba indikaatordiagramm annab sõltuvuse kolvi (joon 9) edasi-tagasi käigu (2S) jooksul kolbpumba silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(Vs) = f() ehk surve muutust ühe töötsükli jooksul. Joonis 9 Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks
annaabi.ee 
