M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
-- ja mitte midagi ei juhtunud meiega
sel ööl, ei ka järgmisel ega sellele järgnenud ööl.
Igal ööl möödusime linnadest; mõned neist asetsesid eemal tumedail künkanõlvadel ja
paistsid ainult helendavate valguselaikudena; ühtki maja polnud näha. Viiendal ööl
möödusime St.-Louisist; see säras, nagu oleks kogu maailm tules olnud. St.-Petersburgis
olid inimesed alati rääkinud, et St.-Louisis on kakskümmend tuhat elanikku, aga ma polnud
seda iial uskunud, kuni nägin
imetaolist tuledesära tol ööl kella kahe ajal. Polnud ühtki häält kuulda; kõik magasid.
Igal õhtul- kella kümne paiku hiilisin nüüd kaldale mõnda väikesesse külla ja ostsin
kümne või viieteistkümne tsendi eest jahu või sealiha või muid söögiai-neid; kui mõnikord
kuskil mõni kanapoeg veel väljas oli, võtsin ja viisin ta kaasa. Taat ütles alati: kui juhust
on, võta kanapoeg kaasa, sest kui sa teda ise ei vaja, siis leiad hõlpsasti mõne teise, kes
annaabi.ee 
