M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Kui onnis olime,
nägime vaevalt midagi, nii pime oli seal; aga Jim oli sees ja tema nägi meid; ja ta hüüdis:
«Oi, Huck! Heldekene! Ja kas see pole mister Tom?»
Teadsin, et see nii läheb; seda ma just ootasingi. Ma ei mõistnud midagi teha; ja kui ma
oleksin mõistnud, siis ei oleks ma saanud midagi teha, sest neeger hüüdis vahele:
«Oi, helde taevake! Sa tunned neid dzentlmene?» Nägime nüüd väga hästi. Tom vaatas
neegrile rahulikult ja nagu imestudes näkku ja ütles: «Kes tunneb meid?» «Noh, see
põgenenud neeger.» «Ma ei usu, et tunneb. Kust sa selle peale tulid?» «Kust ma tulin? Kas
ta's
just praegu ei hüüdnud, nagu oleks ta teid tundnud?»
Tom ütles nagu jahmunult:
«Noh, see on kangesti huvitav. Kes hüüdis? Millal hüüdis? Mis ta hüüdis?» Ta pöördus täitsa
rahulikult minu poole ja ütles: «Kas sina kuulsid, et keegi hüüdis?» Muidugi oli üks ainus
annaabi.ee 
