Jõud
rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see
mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne.
Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena.
Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on
joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade
(horisontaalsete elementide) koormuste kirjeldamiseks - talal on iseenesest
laiust ikka detsimeetrites, kuid koormust kirjeldame nagu imepeenel joonel
mõjuvana. Joonkoormuse põhiühikuks on kN/m, kuid otstarbeks on kasutada
ühikut N/mm.
Teine lauskoormuse liik on jõu jagunemine pinnale ja selle ühikuks on paskal
(Pa) ehk N/m2. Olles aga väga väike suurus (1 N oli ju maapinnal võrdne vaid
100 grammiga), siis kasutatakse selle kordset - megapaskal (MPa) (pinge
ühiku teisendamist vaata järgmises peatükis).
annaabi.ee 
