Henrik Visnapuu
luuletajaid.
Luulekogud
Näitsik ja päitsik
Näitsik, päitsik. Pärga punus
näitsik.
Võililled! meelest unus
päitsik.
Päi-päi päike mine,
et saaks õhtuline!
eelmine · järgmine
Pani pärja pääle mätta.
Päitsik
söömata ei võinud jätta.
Näitsik!
Iu-iu ike, ike!
Päevale sai rike.
Lõhnas ristikhein ja kesa
laotet
sõnnik. Põles päikse pesa
kaotet.
Tsio-tsio, eo-eo!
Tillu peoleo!
Ürgmägestikus
Mis imelinde taevas tiirleb? O need vabaduse linnud,
Silm vaevu seletab neid maast. kes lendavad mul üle pää.
All päikest külmas õhus kiirleb All põrmu varisevad linnad
lind iga nagu hõbelaast. ning lõhkeb mägestiku-jää.
äev päeva järel kaugel kõmab
kui Päike üle Austria.
Viin, Salzburg, München tules kumab
ning põrmus põleb Saksamaa.
kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu#Looming
http://www.ut.ee/verse/index.php
annaabi.ee 
