Kontserdiarvustus
Kolmandaks looks oli Paul Wetzgeri (1870-?) ,,Am Waldesbach", Idylle op. 33. Pala oli
aeglane, kurb ja meloodiline. Kuna see ei olnud eriti pikk ja oli kurvavõitu, see lugu jäi
mul kehvasti meelde. Seevastu järgmine pala jäi mul hästi meelde.
Neljanda loo autoriks on eesti helilooja Tõnu Kõrvits (1969) ja lugu kannab nime
,,Thulemaa laulud" inglise keeles ,,The songs from Thule" (2002), 1. osa. oli omapärane
sellepärast, et peamiseks saateks polnud mitte klaver, vaid makk, kust tulid imekauinid
lindude laulud. Flöödimäng oli ka linnulaulu moodi, kohati tuletas metsa meelde. Alguses
ainult oligi klaverimäng, mis oli intensiivne, tugev, järsk ja hüplev. Sellega koos mängis
flööt imiteerides hundi ulgumist ja siis tugevat vihmasadu. Loo mõte oligi selles, et öösel
oli metsas vihmasadu, metsloomad jooksid ringi ja siis alles, kui tuli välja päike hakkasid
laulma linnukesed. Alguses olid teravad rütmid, meloodia oli laia ulatusega ja hüplev,
harmoonia oli aktiivne
annaabi.ee 
