SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. Silikaattellisel alla 1,0 kg/m2·min KÜLMAKINDLUS Materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. väikesed praod, telliste murdumine Silikaattellisel 35-50 tsüklit SOOJUS- JA NIISKUSPAISUMINE Sõltub materjalist ja selle seisundist Kahanemisel võivad tekkida
140 N/mm2-ni (ehitustellised). 4.2 Veeimavus Vee rohkus mida tellis imab on sõltuv tellise tihedusest ja seetõttu ka tellise vastupidavusest purustamisele. Veeimavuse tase on kõige kriitilisem tellistel mida kasutatakse allpool niiskuskindlat taset või niiskuskindlal tasemel. Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. 4.3 Soojus- ja niiskuspaisumine 6 Kõik ehitised paisuvad temperatuuri ja niiskuse muutumise tõttu. Paisumise suurus sõltub materjalist ja selle seisundist. Arvesse tuleb võtta paisumist müüritisseintel ühenduskohtades (Tabel 1). Ühenduskohtade laienemine on põhjustatud temperatuuri ja niiskuse tõusuga, mis omakorda põhjustab telliste laienemise. Kui tellised kahanevad ei pruugi nad alati õigesse positsiooni naasta
annaabi.ee 
