kus u1(t) on vektori moodul ajahetkel t ning selle nurk pöörlemistasandil. Sama võrrandi saab esitada ka komplekskujul alljärgnevana: u1(t) * ejt = u1U(t) + u1V(t) * ej2u1W(t) * ej4/3 . Analoogiliselt võib kirjutada ka staatorivoolu vektori võrrandi i1(t) * ejt = i1U(t) + i1V(t) * ej2i1W(t) * ej4/3 polaarkoordinaadistikus või kahe ristuva, reaal- ja imaginaarkomponendi abil rist- koordinaadistikus. Vektorit saab esitada ka kombineeritult, mooduli ning kahe suunda määrava ristsuunalise suunavektori abil. Nendeks võivad olla näiteks ühikvektori siinus- ja koosinuskomponendid. Kaks teineteisega ristuvat, siinus- ja koosinuskõvera järgi ajas muutuvat vektori komponenti kirjeldavad ruumis teatud nurkkiirusega pöörlevat vektorit. Selle väite näitlikustamiseks tuletame meelde, kuidas tekib pöörlev magnetväli kahefaasilises mootoris
dus IL3,UL3 U1y 12 p M Joonis 5.11 Järgnevalt genereerib stabiliseeritud magnetvoog staatorivoolu seadesuuruse imaginaarkomponendi I1x*. Pärast mõõtkava täpsustamist regulaatoris antakse signaal Park'i pöördteisenduse plokki. Teist seadesignaali * võrreldakse rootori tegeliku nurksagedusega ning tulemus antakse regulaatorisse, mis genereerib libistussageduse ja sobiva staatorivoolu reaalkomponendi I1y*. Pärast mõõtkava täpsustamist regulaatoris antakse signaal samuti Park'i pöördteisenduse plokki. Harilikult kasutatakse momendi ja kiiruse kontuurides PI-regulaatoreid.