Kibe tõde või ilus vale?
Niisuguseid
inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni
kogemus ikka on.
Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes
mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk
minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma
tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Ütlesin, et lokid on
väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et
keegi on mõned kilod juurde võtnud ja ta küsib minult, kas ta on juurde võtnud, siis ma ei ütle
kunagi, et jah oled, sest ma tean tüdrukuna, kui halb see on, kui keegi nii ütleb. Nii et alati ei
pea ütlema kõike otse välja, kui teatakse, et see võib inimese meeleolu rikkuda.
Tegelikult on terve maailm täis valesid ja eriti veel riigikogu