Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
Vabadussõja ausamba püstitamisest. Sellega tegeles 1923.a moodustatud Vabadussõjas
langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee, kes valis ausamba
autoriks skulptor Amandus Adamsoni. Üheskoos leiti samba sobivaimaks asukohaks
kruusaküngas endisel Õpetaja heinamaal. Kohalik rahvas hakkas mälestussamba alust
küngast kutsuma Ausambamäeks.2
1940.aasta sügisel nimetas uus, nõukogude võim Vabadusplatsi ümber 21. juuni
nimeliseks väljakuks. Kujundamisjärgus iluplatsile maeti ümber Palermo metsa alt,
tammikust ja mujalt välja kaevatud Vene punakaartlaste, madruste ja kohalike punaste
surnukehad. Hauatähisena toimis väike punane puitobelisk. Pärast Teist maailmasõda
lisandusid uued ümbermatmised, seejärel püstitati siia 1950 Alar Kotli
tüüpprojekteeritud mälestussammas ja paik sai nimeks Vennaskalmistu. Vabadussõja
mälestussamba ja Vennaskalmistu rahumeelne teineteise kõrval püsimine annab
annaabi.ee 
