M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kus see oli. See oli palju aastaid tagasi, ja ma mäletan sellest üsna vähe, kuid arvan, et see oli
kusagil võõral maal.
Õpetaja nimetas laulu ja luges selle ette tundeküllaselt, erilise rõhuga, mis selles maanurgas
väga meeldis. Tema hääl algas keskmiselt helikõrguselt ja ronis järjest ülespoole, kuni jõudis
teatud punktini, kus ta tugevasti viimast sõna rõhutas, ja hüppas siis järsku alla nagu
hüppelaualt.
37
Teda peeti imetlusväärseks ilulugejaks. Kirikuringkonna «seltskondlikel koosviibimistel»
paluti
teda alati luuletusi ette kända; ja kui ta oli lõpetanud, tõstsid daamid käed ja lasksid need
abitult
rüppe langeda, pööritasid silmi ja vangutasid päid, snis pidi tähendama: «Sõnad ei suuda seda
väljendada! See on liiga ilus, liiga ilus selle sureliku maailma jaoks.»
Kui laul oli lauldud, muutus auväärt mister Sprague kuulutustahvliks ja luges ette pika rea