Kühmnokk-luik
veehoidlal 1971. aastal. Kaks aastat hiljem kasvatasid luiged oma järglasi ka
Soome lahe rannikul Kolga lahes. 1983. a. andmetel oli Eestis siis 390 paari
kühmnokk-luiki. Juurdekasv on keskmiselt 25%
aastas. Arvukus suureneb aasta-aastalt.
Luik pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia- ja Musta
mere äärsetel aladel. Viimase paarikümne aastaga
on tema levik märgatavalt suurenenud. Oma mõju
on selles ka inimesel - kühmnokk-luike peetakse
tema dekoratiivsuse tõttu tiikidel sageli ilulinnuna ja
üpris sageli on taoline elupaik neid sinna ka
pesitsema meelitanud. Eestis on ta levinud
eelkõige Lääne-Eesti saarte ja Põhja-Eesti ranniku
ümbruses.
Esimesed kühmnokk-luiged saabuvad meile juba
vaba vee laikude tekkimise ajal, viimased lahkuvad veekogude täieliku
kinnikülmumise ajal. Ega asjata ei öelda, et luiged lähvad, lumi taga. Soodsatel
talvedel (kui jääolud ja muud faktorid võimaldavad veel toituda) talvitab neist meil
üsna paljud.
annaabi.ee 
