Essee "meistri ja margarita" ainetel - "valguse ja varju piiril"
võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike,
mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust
andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid
õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see
isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid.
Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta
elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga
vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle
endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli
nende detailidega taastatud.
Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga
kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta
polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata