Ilmalik laul keskajal
teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas
kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja
ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu.
11 saj. keskel kujunesid Euroopa arenenumates maades (Itaalias, Prantsusmaal,
Saksamaal, Inglismaal) täielikult välja feodaalsuhted. Kujunes rüütelkond ja 12. saj.
võib rääkida juba õukonnakultuurist . Järjest haritum ilmikaadel võtab aegamööda
juhtiva rolli ja sellega algab ka kultuuri ilmalikustamine.
Iseloomulik on, et samal ajal algas võitlus paavsti- ja keisrivõimu vahel,
vabamõtlemise ja ketserluse levik. Kõrvuti kõrgaadli võimu kasvuga ilmneb
vastandnähtusena linnade majandusliku ja poliitilise mõju suurenemine.
Araablaste haritus oli sel ajal põliseurooplaste omast oluliselt kõrgem. Isegi Vana-
Kreeka teadustega on Euroopa tutvunud suurel määral araabia tõlgete kaudu,
annaabi.ee 
