Vaarao
gioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preester-
kond. Ta laskis Karnakki ehitada Atoni templi, kus erakordselt ilmekalt aval-
dub uus kunstistiil, mille järgi kujutati vaaraod naturalistlikult, koos tema
kehaliste iseärasustega, mis oli seninägematu. Kunstiliselt laskis ta Atonit
nüüd kujutada päikesekettana, mille ainsateks antropomorfseteks tunnusteks
on inimkäed päikesekiirte otstes. Teoloogiliselt tähendas see universaalse maa-
ilmareligiooni ideed, mille kohaselt oli Aton jumal, peale kelle ei ole kedagi
teist (Stadnikov 1998a: 317). Etniliselt ilmneb see samuti ennekuulmatus idees,
et Atoni silmis on kõik rahvad ja keeled (vt Assmann 1975: 218219), nii egipt-
lased kui ka võõramaalased, samaväärsed (vt Hornung 1978: 99), sest nad kõik
on Atoni lapsed. Võib siiski olla üsna kindel, et Ehnaton ei jutlustanud kõikide
Mäetagused 42 113
Tarmo Kulmar