Tegevus toimus 20. sajandi algusses Norra eraldatud mägismaal, Kaugemaa talus. Tegelased jagunevad kaheks: 1. Püsivad, maalähedased Iisak, Inger, Siibert 2. Linlikud, ebakindlad tegelased Geissler, Eleseus, Brede, Barbro Probleemid: Suhtumine maasse Uskumuste tähtsus inimeste jaoks Tsivilisatsiooni halb mõju inimestele (Hamsuni põhiprobleem) Naise koht ühiskonnas. Alates sellest, et naine on kui elu jätkaja, naine kui võrgutaja, naine kui ihaldusobjekt, naine kui lapse ilmaletooja Kiitus inimese elutarkusele (vs. raamatutarkus) Idee: Ära ole ülbe, ära ole üleolev, kutsub inimest olema kannatlik ja kohanemisvõimeline. Loodusega kooskõlas elamine on ühtaegu hea ja halb. Keskkond, kus inimene elab, mõjutab ja muudab teda.
Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad see on juriidiline vanemlus. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse ilmaletooja enamasti olla ka ametlikult oma lapse ema. Bioloogilisest isast, kes tunnistab oma isadust, saab ka juriidiliselt lapse isa. Eestis jääb isa siiski tuvastamata 15% vastsündinuist (2003. Aasta andmed). Sotsiaalne vanemlus on seotud vanemateks peetava isiku ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele.
Kõige vaieldamatum vanemluse liik. Laps on oma vanemate otsene järglane. Lapse sünnitanud ema on lapse bioloogiline vanem ja samuti ka isa (kahtluse korral on isa võimalik tuvastada). 2. Juriidiline vanemlus Ametlikult lapse ema ja isana kirja pandud inimesed. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse juriidilised vanemad. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse ilmaletooja olla ka ametlikult lapse ema. Bioloogilisest isast, kes tunnistab oma isadust, saab ka lapse juriidiline isa. Tuleb kanda vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. 3. Sotsiaalne vanemlus Vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele (üldjuhul bioloogilised). Lapse eest hoolitsemine ja tema tarvete rahuldamine. 4. Psühholoogiline vanemlus
annaabi.ee 
