Vulkaanid. Kilpvulkaanid
Tekkimine
See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja
gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See
on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab
väikse viskoossusega. Laava tardumine on
aeglane.
Purskamisprotsess
Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita
suuri gaasipilvi.
Maht
Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa
suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad
olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike
alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz
Range või Rainbow Range.
Näited kilpvulkaanidest
Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna
Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka
Austraalias, Etioopias ja Galapagose saartel.
Kilauea tegutsev kilpvulkaan Mauna Kea (Hawaii, USA)
Hawaii saarel (USA)
Mauna Loa (Hawaii, USA)
Tweed volcano (New South Eyjafjallajökull
Wales, Austraalia) (Island)
Allikad
§ http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpvulkaan
§ http://et
annaabi.ee 
