Norra keel
abcdefghijklmnopqrstuvwxyzæøå
Norra keelt kirjutatakse vasakult paremale.
Kiri on neil selline:
haraltr (Harald) * kunukR (kuningas) * ba (küsitud ) * kaurua (nikerdama) * kubl (mälestuskivi) *
ausi * aft (pärast) * kurm faur sin (Gorm isa tema) * auk aft (ja pärast) * urui (Thyra) * muur
(ema) * sina (tema) * sa (see) haraltr (Harald) * ias (kes) * sR (tema ise) * uan (võitis) * tanmaurk ala
(Kogu Taani) * auk nuruiak (ja Norra)
f) Pikkaajaline Taani võim, mida Ilbsen nimetas neljasaja-aastaseks ööks, jättis vanapõhja keelest
põlvnevad traditsioonilised norra murded täielikult varju ning ajapikku kadusid need kirjalikust
kasutusest. Kirjakeeleks ja mõnes, eriti linnakodanike ringkonnas ka kõnekeeleks sai norrapärane taani
keel, nn taani-norra keel.
III osa
Ma arvasin selle keele kohta, et see on väga segane ja raske. Kuulates kuidas nad räägivad tekib tunne
nagu nad neelaksid sõnu