Upep KI = Ie x/ Iin Rp = (0 ,01:0,001) rsis Kp = P ex/P in = (U ex/ Uin) (Ie x/Iin ) R e ( > > 1) Re R1 Upep 0 - - R1 . n pn. . Ek = Uk e + IkRk 1) Ik =0 ( ) => U ke = Ek 91. . 2) Uk e =0 ( ) = > Ik =Er/ Rk Ku = Uk e/ Ube
S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R=1-2+/I Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t 6p.Kirhoffi seadused-1. Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga Ik=0 Ahela sõlmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet. 2. Kinnises kontuuris võrdub emj. algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. IkRk=Ek 6p.Vooluallika kasutegur-Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0-sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe 2 2 R vooluallika kogu võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= R= *
temp toustes lineaarselt, madalatel temperatuuridel aga muutub huppeliselt 0ks. R=R0(1+t), kus R0 on takistus 0'C juures ja takistuse temp. tegur. Ülijuhtivus- füüsikaline nähtus, kus aine eritakistus muutub nulliks madalatel temperatuuridel Kirhoffi seadused-1. Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga Ik=0 Ahela sõlmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet. 2. Kinnises kontuuris võrdub emj. algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. IkRk=Ek Kirchoffi märgireegel: summa element võetakse miinusmärgiga, kui alamahela ümberkäigusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorjõu märk) või voolu suunaga takistil (pingelangu märk). Keeruliste vooluringide lahendamine- jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga.
Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement RK, Rt võivad olla resistorid, aga ka muud takistuslikud elemendid. IBp, IKp, UBEp, UKEp reziimi voolud ja pinged. __________________________________________________ alalisvoolud, pinged TÖÖPUNKT Signaal (väike signal): iB , iK , UBE , UKE 62 Väljundkarakteristikud IK = f(UKE) IB = const Koormussirge EK = UKE + iKRK (Kui Rt ) 1) iK = 0 UKE = EK ; 2) UKE = 0 ik = EK/RK Reziim paigas, nüüd signaaliarvutus: UBE ja ib vahekord: Rsis = UBE/iB sisendtakistus signaalile; KU = UKE/UBE võimendustegur signaalile. Kasutame (väikese) signaali aseskeemi. 63 Aseskeem: U BE dU BE Rsis = = h11E = iB dib IBp juures Sisendkarakteristikult
annaabi.ee 
