teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge
5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p Rakustruktuur Loomarakk Seenerakk Taimerakk Tsütoplasma X X X Mitokondrid X X X
lehtsamblik koorikasmblik ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades Mükoriisa · seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim; · kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel
-kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli
annaabi.ee 
