Spektraalanalüüs ja dispersioon
DISPERSIOONI ARVUTAMINE :
Vältimaks väikese murdumisnäitajate vahe jagamist väikese lainepikkuste vahega ,
kasutatakse dispersiooni iseloomustamiseks fikseeritud lainepikkustele vastavate
murdumisnäitajate vahet või mõnda muud avaldist. Dispersiooni iseloomustatakse
tavaliselt Fraunhoferi joontele C, D, H ja F vastavate lainepikkuste abil.
1. Keskmine dispersioon:
2. Eridispersioon:
3. Suhteline dispersioon :
NÄITEKS:
· Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar.
Valguskiir murdub (refraktsioon) vihmapiiska, peegeldub piisa tagaküljelt ning
murdub vihmapiisast välja. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks
komponentideks (spektriks), teine murdumine suurendab seda lahknevust[5].
Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui
Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk peab on ligikaudu 42 kraadi[6]. Kuna