Geotehnika kordamisküsimused
muidugi ei toimu. Pinnases oleva niiskuse kogunemise tõttu külmumistsentrite ümber võivad
tekkida üksikud jääläätsed, kuid vee kogumaht ei muutu (joon. 3.12)
Eeltoodust järeldub, et külmakerke võimalus on suurem juhul, kui pinnasevee tase on
külmumistsoonile lähemal kapillaartõusu kõrgusest ja kui pinnase veejuhtivus on küllalt
suur transportimaks külmumusperioodi vältel piisavas koguses täiendavat vett. Kruusades ja jämel
iivades oht praktiliselt puudub, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on küll
kapillaartõusu kõrgus suur, kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul
väikseks. Pika külmumisperioodi puhul, näiteks külmhoonete all, onka savi puhul oht suur. Seega
on kõige külmakerkeohtlikumad just vahepealsed - möllpinnased. Pinnase külmakerkelisuse määrab
peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus. Kui selliseid osi on alla 1%, siis pinnases
annaabi.ee 
